10 KÜSIMUST JA VASTUST MADUDE KOHTA

1) MILLINE KOBRA SÜLITAB?

Peaaegu kahe meetri pikkuse sülitava india kobra ehk sülgava prillmao käsutuses on kahesugust mürki. Saaklooma surmamiseks kasutab ta mürgihambaid. Vaenlasi tõrjub ta aga mürgist sülge pritsides. Sülgava prillmao süljenäärmeid ümbritsevad lihased, mis ohu korral kooku tõmbudes paiskavadki mürgise süljejoa läbi hammaste mürgijuhte ava vaenlase suunas. Kaks peenikest mürginiret tabavad ohvrit suure jõu ja täpsusega kuni kahe meetri kauguselt. Mürgise sülje silma sattumine võib põhjustada pimedaks jäämist. Sama võtet kasutavad ka Aafrikas elavad mustkael-kobra ja kaeluskobra.

2) MIS VÕIMALDAB SUURTEL MADUDEL PIKKA AEGA SÖÖMATA OLLA?

Suured maod nagu boad ja püütonid võivad söömata toime tulla isegi mitmeid kuid. Oluliseks teguriks on siinjuures asjaolu, et maod on kõigusoojased loomad. Nende kehatemperatuur vastab alati välistemperatuurile, see aga tähendab, et neil ei kulu energiat kehatemperatuuri konstantsena hoidmiseks.

Korraga allaneelatav toidukogus sõltub mao saaklooma suurusest. Tiigerpüüton, kes toitub väikestest sõralistest, ahvidest ja mitmesugustest lindudest, on võimeline kägistama ja alla neelema ka väikese, kuni 35 kg kaaluva hirve, muntjaki.

3) MIKS MAOD KEELT VÄLGUTAVAD?

Maod võivad oma keelt ettepoole välja sirutada, ilma et nad pruugiks suud avada. Seda võimaldab eriline ava, mis ka suletud lõugade puhul ikka lahti jääb. Keel on madude tähtsaim meeleelund. Suust väljasirutatuna väreleb keel mõne hetke õhus, puudutades oma kahestunud tipuga ettejäävaid esemeid. Keele tagasi tõmbudes sisenevad selle tipud erilise elundi avadesse ning madu saab teavet õhus ja puudutatud esemel olevate ainete kohta.

4) LENDAVAD MAOD

Aasia lõuna- ja kagupiirkondades levinud puumadude kõige huvitavamaks omaduseks on nende võime liuglennuks, mistõttu neid vahel ka lendmadudeks kutsutakse. Need umbes meetripikkused maod elavad puude otsas ning toituvad peamiselt samuti puude otsas elavatest sisalikest. Ene oma “lendu” keerdub puumadu spiraaliks ning järsult lahti rulludes paiskab ta oma keha täiesti sirgeks sirutatuna õhku ja võib lennata 5-6 meetri kaugusele. Lennu mehhanism seisneb selles, et hüppehetkel lamendab madu oma keha horisontaalsuunas, tõmmates kõhu pikisuunas tugevasti sisse ja tekitades sel kombel midagi kandepinna taolist, mis võimaldabki tema liuglennu.

5) MADU KUI TÕELINE MUNAJOODIK

Maod neelavad oma saagi alla tervena ning sellepärast võimaldab nende lõugade ehitus suud hästi pärani ajada. Erilise neelamismeisterlikkuse poolest paistab aga silma vähem kui meetri pikkune Aafrika munamadu. Süües haarab ta terve, kuni kanamunasuuruse muna suhu, see liigub edasi söögitorusse, kus paiknevad selgroolülide alumised ogajätked, mis moodustavad nn. munasae. Munasaag purustab neelatud munakoore, muna sisu libiseb edasi makku, koor aga paisatakse suu kaudu välja. Ka selles osas erineb munamadu teistest mune söövates madudes, kes peavad munakore laskma läbi kogu soolestiku või selle oma maomahlas lahustama.

6) MADU EI KASUTA MÜRKI ÜKSNES SAAGI SURMAMISEKS

Mürkmadude mürgil on lisaks saagi surmamise ülesandele täita oluline roll seedeprotsessis. Seda märgati, kui vangistuses peetavatel madudel eemaldati ohutuse mõttes nende mürgihambad. Kuigi neid madusid toideti rikkalikult, surid nad varem kui eemaldamata mürgihammastega liigikaaslased. Mürkmaod “süstivad” juba surmatud saaklooma kehasse täiendavat mürki, mis muudab tolle kergemini seeditavaks. Täiendava mürgiannuseta toit jääb mao soolestikku 3 korda kauemaks, see on omakorda põhjuseks seedehäiretele, mille kätte madu enneaegselt sureb.

7) MIKS SURED MAOD EI KÄGISTA SURNUKS OMA TALTSUTAJAT?

Boade ja püütonite kägistusjõule ei suuda vastu seista ükski inimene. Boad on lihasööjad ja kas kägistavad või lömastavad oma ohvrid, sealhulgas ka suuri imetajaid. Tsirkuses võime aga näha, kuidas maotaltsutaja, madu keha ümber, ringi kõnnib. Näivalt jube pilt, aga tegelikkuses on selline etendus täiesti ohutu, sest enne esinemist on madu tugevasti maha jahutatud, mis muudab ta nii loiuks, et tal ei tule taltsutaja kägistamine mitte pähegi.

8) KUNINGKOBRA – KÕIGE MÜRGISEM MADU

Indias ja Kagu-Aasias elab maailma suurim mürkmadu kuningkobra ehk hamadriaad. Täiskasvanud madu võib olla kuni 5 meetrit pikk. Kui teised lihasööjad maod pole toidu suhtes eriti valivad ning söövad kõike, mis hamba all ei karju, siis kuningkobra on üsna peps. Ta jahib peamiselt ainult teisi madusid. Mürgita nastiklaste kõrval langevad kuningkobra roaks ka mürkmaod nagu kraitid, kaunismaod ja kobrad. Mõnikord laseb ta hea maitsta ka sisalikulistel. Linde ja imetajaid ründab ta ainult siis, kui tunneb end nende poolt ohustatud olevat. Kuningkobra mürk on väga tugeva toimega ja võib inimese surma põhjustada juba poole tunniga. Tema hammustusest on hukkunud isegi elevandid.

9) KES ON PRILLMADU?

Mürknastiklaste sugukonna kobrade perekond on üsnagi liigirikas, kuid nendest ainult üks, india kobra, on saanud prillmao nimetuse tänu iseloomulikule prillimustrile tema kaela tagapoolel. Need “prillid” tulevad esile mao kaitsepositsiooni korra, mil loom tõstab keha eesosa püsti ning sirutab külgedele kaelaroiete eesmised paarid. Kael lameneb ja laieneb ning selja poole venitunud nahal ilmubki nähtavale iseloomulik

“prillide” muster. India maotaltsutajad kasutavad seda mao kaitsetoimingut oma etendustel, lastes maol flöödihelide saatel “tantsida”. Kuid flöödihelidel pole selles mängus mingit rolli, sest madudel puudub väline kuulmiselund ja seega võimalus muusikat kuulda. Tegelikult jälgib madu tema ees pilli liigutavat inimest ja kõigub temaga kaasa. Maotantsitajad teavad ka seda, et kobra ei hammusta kunagi ilma erilise vajaduseta.

10) KUIDAS PÜÜTONID “HAUVAD”?

Teatavasti on püütonid kõigusoojased loomad, kuid on kindlaks tehtud, et neil on võime oma munakurna “haududa”. Nimelt on kindlaks tehtud, et pärast munemist end munakurna ümber koonusjaks rõngasteringiks kerinud emase mao kehatemperatuur on 7-8º C võrra kõrgem isase kehatemperatuurist ja kuni 15º C kõrgem ümbruskonna temperatuurist. Arvatakse, et selline soojuse teke mao kehas on tingitud lihaste pidevatest pisikestest kokkutõmmetest.